Preemia on kutsika jaoks kõik see, mida ta just sel hetkel tahab.
Peamiselt kasutatakse preemiana siiski maiust, mänguasja (mängimist), suulist kiitust ning patsutamist ja paitamist, kuivõrd see on koeraomanikule kahtlemata kõige mugavam.
Samas võib mõne koera jaoks parimaks preemiaks olla luba joosta merre ujuma, teise koeraga mängima või hoopis posti nuusutama. Siinkohal on oluline ka koeraomaniku roll, kes tunneb oma koera kõige paremini ning teab, mis on just tema koera jaoks see kõige ihaldusväärsem ja motiveerivam.
Kui tahame koeralt saada mingisugust kindlat käitumist, mis pole talle selles olukorras või üldse omane, peame leidma motivaatori, läbi mille koer pakuks meile soovitud käitumist.
Premeerides õiget käitumist, tekivad koeral seosed õige käitumise ning preemia vahel ja koer hakkab seda kordama, et saada veel preemiat. Pärast piisaval hulgal kordamist kinnistub tegevus ning koer hakkab käituma selliselt nagu talt soovitakse. Luues positiivse seose hakkab koerale selline käitumine meeldima.
Tasub meeles pidada, et preemia peab olema olukorrale vastav. Teisisõnu peab raskemates oludes ja keerukamate harjutuste puhul ka preemia olema motiveerivam ning koera jaoks väärtuslikum.
Maius
Kõige sagedamini kasutatakse preemiana just maiust, sest see on mugav ning lihtne. Maiusega premeerimine on väga kiire – koer neelab väikese maiusetükikese kohe alla ning on valmis juba uueks soorituseks. Seega saab teha mitmeid kordusi järjest ning seeläbi on ka õppimine tõhus.
Enne uue asja õpetama asumist veendu, et koeral on kõht tühi, siis on ta ablas ja valmis toidu nimel pingutama ning tulemus on kiirem.
Maius peab olema hästi lõhnav, et koeral tekiks huvi ning ta saaks juba kaugelt aru, et midagi toredat on tulemas. Arvesta, et maius on samuti toit, seega võiks see olla võimalikult naturaalne ning koerale sobiv. Kuigi paljud koerad armastavad juustu, vorsti ja pihve, tuleb meeles pidada, et need on ikkagi mõeldud inimese toiduks. Aeg-ajalt kasutades need koerale liiga ei tee, kuid regulaarselt kasutades sööb loom sisse liigselt rasva, soola ja maitseaineid.
Parimaks maiuseks on liha (nt kanafilee) ning erinevad siseelundid (nt maks või kops), kas keedetult, praetult või ahjus madalal kuumusel kuivatades.
Sellised maiused võivad esmapilgul tunduda harjumatud, kuid tegelikkuses on naturaalsed ega sisalda soola, vürtse jm koerale ebavajalikke aineid, mis mõnel loomal võivad põhjustada lausa seedehäireid või allergiaid. Samuti on need koeraomaniku jaoks kõige taskukohasemad ning üldiselt maitsevad enamikele koertele. Näiteks pea kõikide, ka kõige pirtsakamate koerte, suur lemmik on praetud või kuivatatud maks.
Kui ise keetmise, praadimise ja kuivatamisega jännata ei soovi, võib lemmikloomapoodidest osta erinevaid 100% liha kuivatatud fileeribasid (kana, kala, part jne), mida on lihtne murda ja mis ei määri käsi. Sellised maiused on naturaalsed ning lõhnavad ja maitsevad koera jaoks hästi.
Poest maiust valides tasub pigem osta 100% kuivatatud fileeribad ning vältida kõikvõimalikke värvi- ja lisaaineid, teravilja jms. Erinevat värvi kondikujulised vmt maiused võivad inimese jaoks küll tunduda ilusad, kuid ei maksa unustada, et pideval tarvitamisel võivad värv- ja lisaained tekitada koerale seedeprobleeme või allergiaid ning enamasti ei ole sellised maiused ka piisavalt ahvatlevad (lõhnavad).
Tasub meeles pidada, et maiusetükid ei tohiks olla väga suured ega kuivad, sedasi on koeral neid raskem neelata. Koer peaks suutma maiuse kiirelt alla neelata, mitte jääma seda pikalt närima.
Arvestama peab ka koera suurusega (saksa lambakoer vs chihuahua). Tükid peaksid olema piisavalt pisikesed, et koer ei saaks kõhtu liiga kiiresti täis, aga samas piisavalt suured, et koer ikkagi nö maitse suhu saaks. Üldreeglina võiks maiuse suurus olla ca hernetera või sõrmeotsa suurune.
Maius vali kindlasti vastavalt olukorrale. Koduses keskkonnas võid kasutada koera jaoks vähemväärtuslikku maiust, isegi tavalist kuivoitu. Kutsikakooli või võõrasse kohta võta kaasa kõige paremad maiused. Igas uues kohas, sh kutsikakoolis on koera jaoks väga palju muid ahvatlusi – huvitavad lõhnad, teised koerad, inimesed jms. Seega omanikul on oluliselt raskem oma koera tähelepanu köita kui koduses harjunud keskkonnas.
Arvesta, et kutsikaga kulub maiust väga palju ning maius on koera jaoks samamoodi toit. Seega anna pärast kodus põhitoitu kindlasti vähem, samas ei tohiks koera ainuke toit olla üksnes trennimaius.
Mänguasi
Koerad on väga mänguhimulised ning nende jaoks pole midagi toredamat kui mõnus mängukaaslane. Koeraga mängimine on omaniku ja koera hea suhte peamine alus. Tasub meeles pidada, et mänguasjaga mängimist ja eriti just koos inimesega mängimist tuleb kutsikale samuti õpetada.
Koerale peab näitama, kuidas ja kust tuleb hammastega mänguasjast kinni võtta ning millised võtted pole inimestega mängides lubatud (nt inimest hammustada ei tohi isegi mitte mängides). Kui koer kipub alguses mänguasja valesti haarama või mänguhoos ka inimest näksama, ei tasu pahandada, vaid pigem rahulikult ning järjekindlalt kutsikat õigele tegevusele suunata.
Mängimist saab väga edukalt ka preemiana kasutada ning üldiselt naudivad koerad seda preemiat väga. Paremini õnnestub see siis, kui kutsikas juba oskab mängida ning tal on selged mängimise esimased põhitõed. Mängimisega premeerimist on väga hea kasutada eelkõige aktiivsust nõudvate harjutuste juures (nt juurdekutsumine).
Mänguasi peaks olema suhteliselt suur (pikk) ja pehme, et sellest oleks mugav haarata. Kuna kutsikad ei taju hästi ei enda ega teiste liikumist, teevad nad palju valearvestusi mänguasja haaramisel. Väikest mänguasja (nt tennisepall) on väga raske haarata ning tihti jäävad sellisel juhul kutsika teravate hammaste vahele hoopis inimese käed või riided. Alles mängima õppiva kutsikaga riidlemine pole mõistlik ega too soovitud tulemust. Pigem valida õige (suurem ja pehme) mänguasi ning suunata koer õigele käitumisele.
Esimesed mänguasjad võiksid niisiis olla vastupidavast riidest, kuid samas pehmed. Vältida tuleks plastmassist või tugevast kummist nö kõvasid mänguasju. Kutsika hambad on pisikesed ja haare alles nõrk, seega on neil palju mõnusam sikutada pehmeid asju. Kõvad mänguasjad on nende jaoks ebamugavad ning sedasi ei pruugi kutsikas mängimist ka õigesti selgeks saada.
Mänguasja valikul tasub olla leidlik – väga mugav ja soodne on kasutada ka vana sõlmekeeratud käterätikut, sokki, punutud fliisiribasid vmt.
Kiitus
Sotsiaalne preemia ehk suuline kiitus ja patsutamine on koerale äärmiselt olulised. Esialgu ei oska kutsikas neist küll veel suurt midagi arvata, seega uute asjade õpetamisel üksnes kiitmisest ja patsutamisest ei piisa, vaja on ka maiust või mänguasja.
Suulise kiituse väärtust saab ajapikku tõsta, kui kohe algusest peale kasutada koos maiuse või mänguga sõna “tubli”, “hästi” vms. Koer hakkab seostama seda sõna maiuse ning mõnusa tundega, mida see temas tekitas. Kutsika kasvades maiuse kasutamine üldiselt väheneb, kuid positiivne emotsioon jääb suulise kiituse juurde alles.