Käpavahad ja tossud kaitsevad su koera käppasid nii pakase kui ka soola eest
Saabastega koer on küll naljakas vaadata, aga talvisel ajal on koerasaapad samavõrd kasulikud ja vajalikud nagu talvejalanõud meile. Koer vajab niiskuse, pakase ja soolaseguse lörtsi eest kaitset.
Koertekeskuse juhataja ja koerakasvataja-koolitaja Agle Oissari sõnul on meie kohustus kanda oma sõbra eest hoolt. „Koera käpad ja käpapadjad on sama tähtsad kui meie endi jalad – need „kannavad“ koera terve elu ja koer ei saa neid välja vahetada ega osta uusi nagu meie oma jalanõusid ostame,“ märgib Agle. Lisaks vajab külmakartlik koer pakasega ka sooja jopet või vesti. Mida aga sool, niiskus ja pakane sinu koera käppadele teevad?
Sool võib tekitada punetust ja haavandeid
Agle sõnul kahjustab sool koera käpapadjandeid tekitades punetust ja halvimal juhul ka haavandeid. Kui koeral on tänavasoolast tekkinud punetus kipub koer käppasid lakkuma ja ka närima, et leevendada ebamugavustunnet. Kuna koerad ei adu, millal on õige aeg lakkumine lõpetada võivad nad algse väikese probleemi suureks lakkuda/närida. Lisaks võib sisse söödud sool (soola ja kemikaalide segu, mida puistatakse tänavale) tekitada koerale mürgistuse: koer võib hakata oksendama, võib tekkida kõhulahtisus. Seega, pane enne jalutuskäiku koera käpapadjandile käpavaha. “Häda korral on abi ka beebiõlist, mis hoiab mõneks ajaks soola eemal,” lisab Agle.
Pikakarvalistel koertel ja ka koertel, kel on varvaste vahel rohkelt karvu, võiks karvad ära lõigata. „Talvisel ajal, kui on rohkelt lund või ilm on lörtsine koguneb lumi ja niiskus käpakarvadesse, tekitades külmatunde ja pikalt jalutades külmetuvad koera käpad ära,“ selgitab Agle. Jällegi, selleks et ebamugavast tundest lahti saada hakkab koer karvade külge tekkinud jääd ära kiskuma ning võib endale viga teha. Kui lõigata pikemad karvad varvaste vahelt ära kaitseme koera käppasid külmetumise eest. Agle sõnul võivad ka koerad saada külmakahjustuse ja halvimal juhul võib see lõppeda, varvaste või lausa terve jäseme kaotusega.
Kas kaitset vajaksid kõik koerad või on erandeid? „Kõik koerad vajavad külma eest rohkem või vähem kaitset,“ kinnitab Agle. Kõige rohkem teeb suur külm liiga väikest kasvu kortele ning kutsikatele, vanadele, kõhnadele ja korraliku aluskarvata koertele. Kõige rohkem kardavad koertel külma kõrvaotsad ja käpad. Pakasega peaks külmakartlikke koeri jalutama lühemalt, kuid tihedamini ning piirduma vajadusel ainult “pissiringiga”. Suurt kasvu ja piisavalt paksu kasukaga koerad kannatavad kuni 30 minutit pakase käes jalutada, pisemad koerad ainult kuni kümme.
Kuidas siis koera talvel hoida ja kaitsta
Suuri ja korraliku karvkattega koeri ei ole vaja talvel riietada, kui jalutuskäigud on lühikesed. Külmakartlike koerte puhul tuleb mõelda ka sõbra heaolule ja pakkuda talle piisavat külmakaitset: pannes koerale selga jope või vesti ning jalga tossud. „Aluskarvata ja lühikarvalistel koertel on soe jope ning niiskust ja külma tõrjuvad tossud hädavajalikud,“ märgib Agle. „Näiteks dobermanid, pinšerid jms sellised karvutuks aretatud koerad ei talu külma.“ Jalanõudega tuleb koera enne harjutada. Agle lisab, et kui koer ei lepi jalavarjudega kohe kuidagi, tuleks tema käpapadjandeid kindlasti määrida käpavahaga, kuna see kaitseb koera päkkasid ka külma eest.
Kuidas koerale tosse valida?
Tossud/papud peavad olema veekindlad ja libisemist takistava tallaga. Õnneks on tänapäeval valik suur ja igaüks leiab oma koerale just need õiged ja mugavad tossud. „Susside-saabaste-tossude panemine koerale pole edevus – see on vajadus ja hoolimine,“ kinnitab Agle. „Kui nüüd keegi küsib, miks vanasti koertele jalanõusid ei pandud, siis vastan, et „vanasti“ oli esiteks karvutuid tõuge vähem, tänavatele ei puistatud keemiat ning inimene ei teadnud koerte vajadustest nii palju kui täna,“ rõhutab Agle. Koertele tehakse jalanõusid erinevas suuruses ja valikus on soojemaid ja õhemaid ning ka niiskuse- ja libisemiskindla tallaga koertetosse. Lisaks on müügil ka koertesokid. Viimaseid kasutatakse käpapadja vigastuse korral, et koer ei saaks vigastatud kohta lakkuda või närida. Õhemad, nn ABS ehk piduriga sokid on mõeldud tubaseks kasutamiseks seal, kus põrandad on koera jaoks liiga libedad.
Hakka koera jalanõudega aegsasti harjutama
Aglel endal on kodus karvutu väike saksa pinšer Bruno, kes keeldus varem pakasega õue minemast. „Selleks, et Bruno jalutama saada tuli talle papud ja jope muretseda,“ meenutab Agle ja lisab, et kui jopega harjus Bruno kiiresti, siis tossudega harjumine võttis aega. Kuidas siis koera jalanõudega harjutada?
„Pane algul toss vaid ühte jalga ja lase koeral sellega liikuda ning kiida koera. Kui koer lepib tossuga, siis pane see ka teise jalga ja taas kiida. Selleks korraks aitab. Järgmine päev pane siis uuesti kõigepealt üks jalanõu, siis teine ja siis kolmas, kiida ja piisab. Ja siis kõik neli,“ õpetab Agle ja hoiatab: „Ära naera, kui su koer kõnnib nagu ämblik – see jalanõudega harjumine on kohutavalt naljakas, naeru on raske tagasi hoida. Minu Bruno aga solvus! Ja ta ei tulnudki esimene kord õue, kuna ma naersin, kuidas ta, vaeseke, käpad laiali nagu kännuämblik, oma pisikestel käppadel siblis. Edasi liikus ta nagu Viini ratsakooli hobune – Bruno jalad käisid papudega harjudes kõrvadest kõrgemale.“ Bruno siiski leppis tossudega ja naudib pakasega jalutamist ilma, et teda peaks vahepeal sülle võtma ja tema käppasid soojendama.
Käpavahasid on erinevaid, kuidas nende seast see õige valida?
Käpavahade puhul kehtib reegel: mida rasvasem ja looduslikum seda parem.
Eriti head on kreemid ja vahad, mis sisaldavad mesilasvaha, oliiviõli ja looduslikke antioksüdante. Oliiviõli sisaldab looduslike antioksüdante ja mesilasvaha tekitab kaitsekihi. Vältima peaks kindlasti parafiini sisaldavaid kreeme, kuna naftajäägid ei lase nahal hingata.
Lisaks käpavahadele on saadaval ka käpasprei. Spreid on sama toimega kui käpavahad ja -kreemid, neid on mugavam kasutada ja nad imenduvad kiiremini.