Aastas on steriliseerimata emastel koertel reeglina 1-3 korda jooksuaeg. See “kuum aeg” ei ole pingeline aeg mitte ainult emastele koertele ja nende omanikele, vaid ka kastreerimata isastele koertele. Isastel koertel on jooksuaeg aastaringselt. Emastel kuni elupäevade lõpuni või siis kuni steriliseerimiseni. Väikest kasvu koerad saavad varem suguküpseks (ca 6–9-kuuselt) samas suurt kasvu koertel, võib esimene jooksuaeg saabuda alles 1–1,5-aastaselt.
Enamiku emaste koerte omanike jaoks on ilmselge vajadus neid sel ajal rihma otsas hoida, sest vastasel juhul on nad vastutavad planeerimata järglaste eest. Emase koera innaaeg kestab 3-28 päeva.
Isaste koerte omanikud märkavad mõnikord oma koera huvi “kuuma lõhna” vastu alles siis, kui on juba hilja ja koera tagasi kutsuda ei saa. See toob ikka ja jälle kaasa konflikte koeraomanike vahel, sest kumbki omanik süüdistab teist: emaste koerte omanikud tunnevad end vabalt jooksvate isastest koertest piiratuna ning isaste koerte omanikud on vihased, sest nende muidu hea ja kuulekas koer ei allu nende käskudele ja jookseb minema. Ainus abi on siin vastastikusest arvestamisest ja mõistmisest.
Mida siis sellel „kuumal ajal“ teha?
Iga loomaomaniku kohustus on tagada, et tema koer ei saaks soovimatuid järglasi.
Jooksuaja tunnused:
Emase koera käitumine muutub jooksuajal veidi muretsevaks, võib esineda loidust, isutust, närvilisust, koer võib omanikule tunduda haigena. Võib esineda rohkem joomist, rohkem pissimist, sh ka märgistamist. Mõned koerad „lapsendavad“ kummalisi esemeid.
Paljud emased koerad veritsevad inna ajal vähe ja puhastavad enda järelt hoolikalt, samas on koeri, kes ei korista enda järelt üldse. Põrandale, diivanile või vaibale jäävate plekkide vältimiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid koeramähkmeid või kaitsepükse. Kui koer ennast jooksuajal korralikult ei puhasta, on soovitav pesta koera tagakeha, et vältida nahapõletike teket. Pikakarvalistel koertel võib puhtuse paremaks hoidmiseks ka tagakeha karvu lühemaks pügada.
Kui koera ei ole plaanis paaritada, siis tuleks teda hoida eraldatuna isastest koertest ja olla eriti tähelepanelik, et koer ei pääseks rihma otsast lahti või aiast välja ja isased koerad ei pääseks aiast sisse. Kui emast koera ei ole plaanis üldse paaritada, võiks ta lasta ära steriliseerida, et vältida jooksuaegu ja erinevaid terviseprobleeme. Levinumad terviseprobleemid, mädaemakas ja piimanärmete kasvajad. Steriliseerimisega on võimalik neid probleeme ennetada.
Koerte ja kasside steriliseerimisest ja kastreerimisest: sellest on palju räägitud, nii headest kui halbadest külgedest. Infot peaks olema piisavalt kuid lõikust lükatakse ikka edasi, sest hirm operatsiooni ees ja kuuldud linnalegendid ei lase otsust langetada.
Mis on tõsi ja mis mitte?
Territoorium ja ühepere loomad
*Isane koer hoiab teised isased oma territooriumilt ja oma indlevast emasest eemal.
Ei vasta tõele. Indlev emane meelitab kohale kõik vabalt liikuvad ümbruskonna isased ja kaklused on kerged tekkima.
*Poeg ei paarita oma ema või isa ei paarita tütart.
Ei vasta tõele, sest sigimisikka jõudes on isased loomad valmis paarituma iga indleva emasega hoolimata nende sugulusest.
*Jooksuaja püksid kaitsevad soovimatu paarituse eest.
Ei vasta tõele. Need on mõeldud tubaseks kasutamiseks, et mitte mööblit ja vaipu määrida.
*4-5 kuune isane kutsikas ei ole veel suguküps. Iga koer areneb erinevalt ning vahel on selles vanuses koer võimeline paaritama emast.
*Väikesekasvuline koer ei suuda suurt emast paaritada ja vastupidi. Tihti on koerad nutikamad kui me oskame arvata ja leiavad võimaluse paaritumiseks, näiteks võib paaritusest huvitatud emane visata ennast kõhuli maha, et paaritus saaks toimuda. Eri suuruste koerte järglased võivad põhjustada raske poegimise.
*Krantsiga paaritunud tõukoer on rikutud ning ei saa enam tõupuhtaid järglasi. See ei vasta tõele. Iga paaritus on unikaalne ja järglaste geenid ja välimik saab tulla ainult tema vanematelt.
Haigused
*Loomadel ei ole suguhaigusi.
Ei vasta tõele. Kasside hulgas levib nakkuslik immuunpuudulikkus, sarnane haigus inimestel on AIDS. Koertel on enamlevinud suguhaigus herpesviroos, mis põhjustab loodete surma.
*Jooksuaja ärahoidmine tablettidega on ohutu ja seda võib teha kogu looma elu vältel.
Ei vasta tõele. Ka ühekordne tabletiandmine võib põhjustada emakapõletiku ja kasvajate tekkimist. Tablette ei tohi anda loomadele, keda plaanitakse paaritada, sest tiinus ei pruugi püsima jääda.
*Emane koer peab vähemalt korra elus poegima.
Ei vasta tõele. Poegimine ei ole emasele koerale vajalik, sest füüsiliselt ja vaimselt ei anna järglaste saamine talle midagi juurde. Samuti ei kaitse poegimine emakapõletike ja piimanäärmekasvajate eest.
*Kui jätta 1 poeg alles ja lasta tal imeda, siis ei teki piimanäärme kasvajaid.
Ei vasta tõele. Piimanäärme kasvajate tekkimise risk on väiksem, kui loom steriliseerida enne esimest jooksuaega.
Iseloom ja käitumine
*Peale steriliseerimist/kastreerimist muutub loom kurjaks.
Ei vasta tõele. Operatsioon ei muuda looma iseloomu ega kaota looma halbu käitumisharjumusi. Pigem muutuvad loomad peale operatsiooni leebemaks.
*Peale steriliseerimist/kastreerimist läheb loom paksuks ja laisaks.
Võib osutuda tõeks, kui looma toitmisel ei arvestata tema muutunud energiavajadusega. Energiavajadus väheneb, kuid isu pigem kasvab, siis sama toidukoguse andmisel muutub loom tüsedaks. Omaniku ülesandeks on valida oma loomale sobiv toit ja kogus.
*Peale steriliseerimist/kastreerimist ei püüa kass hiiri.
Ei vasta tõele, sest igal loomal on erinev saagiinstinkt, mida operatsioon ei mõjuta. Hea hiirepüüdja püüab hiiri ka pärast operatsiooni. Laiska hiirepüüdjat lõikus ei paranda.
*Korra paaritada saanud isane koer muutub rahulikumaks.
Tegelikult võib hakata korra paarituses osalenud koer aktiivselt otsima uusi indlevaid emaseid koeri. Samuti võidakse proovile panna peremehe karjajuhi staatus.
*Isane koer paaritab patju, mänguasju, inimese jalgu, sest ta tahab emast paaritada.
Tegemist on hüperseksuaalse koeraga, kes näitab sellisel moel oma dominantsust. Kui lasta sellisel koeral emast paaritada, ei muuda see koera käitumist, vaid pigem süvendab.
*Isane koer peab saama pulmas käia, sest siis on ta „isasem“ ja valvab paremini oma territooriumi.
Kahjuks muutub üle aia hüppamine rumalaks kombeks, mida ei lahenda ka kastreerimine. Territooriumi valvamist selline käitumine ei paranda.
Refereerinud ja tõlkinud Agle Oissar (Jüri Loomakliinik, Trixie.de)