Tubased kassid ja nende ohutus.
Kevad on kaunis aeg, kus loodus puhkeb õitsele ja õuest tungib tuppa põnevaid ja avastama kutsuvaid lõhnasid. Vaadates aga meie loomakliinikute statistikat, on kevad just see aeg, kus kliinikusse satub kõige rohkem kasse. Aknast alla kukkunud kasse ja tuulutuse peale jäetud akna vahele kinni jäänud kasse, kelledest paljude elusid ei õnnestu päästa. Kõik me soovime, et kodus oleks värske õhk toas ja et ka meie tubased nurrumootorid saaksid kevade lõhna sõõrmetesse tõmmata. Kas aga ohutult? Pelgalt putukavõrgust aknal ei piisa, kuna kassid lihtsalt purustavad selle, et vabadusse pääseda.
Muidugi on ütlus, et kassid kukuvad alati käppadele,
kuid ühest küljest on see vaid osaliselt tõsi (suurt rolli mängib kukkumise kõrgus) ja teisest küljest pole sellest enam kasu. Kass, kui ta kukub näiteks 3. korruselt, kukub kõvale betoonpinnale ja saab tugeva põrutuse halvimal juhul luumurrud.
Kassidele meeldib avastusretkel käia, nii et lahtine, tuulutuse peal aken on just see ahvatlus. Kass mõistab liiga hilja, et pooleldi lahti olevast aknast võib saada surmav lõks! Ta on aknavahes kinni ja kui ta püüab end vabastada, libiseb ta aina sügavamale ja sügavamale. Elundid ja ka peaarter (kõhuaort) pigistatakse kinni ning tagajalgade verevool katkeb. Tekib isheemia (verevoolu vähenemine), mille tagajärjel ei varustata lihaseid ja närve enam piisavalt toitainete ja hapnikuga. Teisest küljest ei saa rakkudes tekkivaid jäätmeid enam eemaldada. Tekib ülihappesus, nn lihaste atsidoos, mis on äärmiselt valus. Haiguse edenedes võivad lihasrakud isegi välja surra ja närvid kahjustuda. Areneb isheemiline neuropaatia. See tähendab, et tagajäsemetel ja ka sabal on lõtv halvatus. Lisaks võivad kahjustada saada soolestiku ja põie limaskestad. Samuti võib katkeda kusejuhade funktsioon. Kõhuseina võib nii tugevalt muljuda, et tekib rasvkoe nekroos (rakusurm). Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, mõned loomad on vigastanud ka oma selgroogu.
Kuid kassi sellest olukorrast välja toomine ei tähenda, et oht on kadunud! Seejärel tuleks kass võimalikult kiiresti loomaarsti juurde viia. Ideaalis tuleks hädaolukorrast ette teatada. Nii saab kliinik kõik juba sobivalt ette valmistada ja ei raisata asjatut aega. Loomad saabuvad tavaliselt eluohtlikus šokis. Limaskestad on kahvatud, pulss kiireneb ja kassidel on sageli alajahtumine. Tagajäsemed ja saba on tavaliselt halvatud, lihased kõvastunud ja äärmiselt valusad. Sageli ei ole tagajäsemetel pulssi tunda ja jäsemed ise tunnevad külma. Tagajalgade refleksid on vastavalt vähenenud või puuduvad üldse.
Šoki ravi on teraapias esmatähtis. Kardiovaskulaarsüsteemi stabiliseerimiseks ja neerufunktsiooni säilitamiseks antakse kassidele infusioonilahust. Lisaks hapnikule ja soojusele on vajalik ka piisav valuravi. Sageli kasutatakse väga tugevaid valuvaigisteid, näiteks opioide, kuna kõvastunud lihased tekitavad märkimisväärset lihasvalu. Samuti tuleb jälgida laboratoorseid väärtusi, nagu neerude ja elektrolüütide väärtused. Ravi tuleb kohandada vastavalt labori tulemustele. Samuti võib tekkida lülisamba vigastus, mis tuleb vajadusel röntgenikiirte tegemisega välistada. Tavaliselt jäävad kassid kliinikusse mõneks päevaks ja neid tuleb hoolikalt jälgida, kuna pärast reperfusiooni (pitsuda saanud koe verevarustus) algust tulevad kõik ainevahetusprotsessid ootamatult vereringesse tagasi. Need ainevahetusprotsessid võivad põhjustada haige looma surma tundide või isegi mõne päeva pärast. Alles siis, kui see esialgne kriitiline faas on ületatud, on kass ohust väljas.
Füsioteraapia võib pakkuda kassile paranemisfaasis olulist tuge. Kasutatavate tehnikate eesmärk on taastada kahjustatud struktuurid ja taastada häirimatu kõnnimuster. Kui esialgne kriitiline faas on üle elatud, on kassidel soodne prognoos. Mõnedel kassidel jäävad siiski väikesed kõnnihäired. Seda olulisem on enne korterist lahkumist sulgeda kõik aknad või kinnitada akendele vastavad trellid, et väikeste tiigrite avastamishimu ei saaks surmavaks lõksuks!
Et aknad saaksid olla tuulutuse peal on olemas spetsiaalsed võred. Loomulikult saad ka ise need meisterdada või katta aken peenikese traatvõrguga.
Hooli oma nurrumootorist ja hoia teda turvaliselt toas!
Refereerinud Agle Oissar, tierarzt-pattenham.de/